Pärit olen Harjumaa võimsatest metsadest, linnakeeli siis suht maakas. Sündinud vahetult peale Balti ketti, lagunenud nõuka liidus. Mäletan veel hästi, kuidas ema mulle taaskasutusele tulnud Eesti krooni katsuda andis ja ütles ”Näe poiss, meie oma raha”

Rikkast perest ma pärit pole.Kui tänapäeval vaid mõneaastane põnn viibutab tahvlis juba sõrme, siis mina lapsepõlves sõin mulda ja mängisin teistega ukakat(uka-uka-mina prii) Mänguasjade valik oli ka suht kesine ja põhiliselt meeldis mängida legodega(väga arendav muide ja soovitan lapsevanematele) mida ma aeg-ajalt kogutud rahaga ostsin. Vabakasvatusel olen üles kasvanud ja tänu sellele olen elutarkust ja kombeid õppinud elust enesest. Selliselt on küll pisut raskem ja aega nõudvam enda jaoks välja selgitada, mis on see ”Normaalsus” mis tagab mulle edukuse, mis on tervislik eluviisi ja miks see vajalik on. Normaalsus on lai mõiste. Nii, nagu teistel, on ka minul eeskujud. Mitte küll supervõimetega kangelased, vaid enamasti on nendeks tavalised inimesed enda ümbert. Kõigilt on midagi õppida, kuidas teha või kuidas mitte teha.Pigem siiski üritan õppida teiste vigadest.

Aga lõppkokkuvõttes siiski kogemus on väärt rohkem, kui tuhat õpetussõna!

Lõpetanud olen põhikooli ja istuma olen jäänud ühe aasta. Koolis väga õppida ei viitsinud ja hindamise süsteemi järgi olin kolmene koolipoiss. Lõpuklassides eelistasin õppimisele pigem sõpradega aega veeta ja autodega ringi sõita. Lube siis veel polnud ja keelatud vili oli ju magus ja põnev.

Tööle läksin juba 17.a tuttava juurde ja hakkasin omal käel õppima autoremonti. Ametlikult sain tööle 19.a kohaliku ettevõttesse, kuhu otsiti autotehnikut. Peale ajateenistust ( mis oli minu jaoks oluliseks suunamudijaks) sain töökoha poolt pakkumise käia sessioon õppel autode diagnostika erialal, mille ma vastu loomulikult võtsin. Sealt edasi tekkis aina rohkem õppimise huvi arendada ennast valdkonnas, mis mulle meeldib. Aastaid hiljem tekkis huvi juba ettevõtluse vastu ja soov ennast arendada finantskirjaoskuses ja kõiges selles seonduvas. Olen läbinud raamatupidamise algkursused, käinud investeerimise teemalistel seminaridel ja lugenud raamatuid majandusest, psühholoogiast, müügist jne. Lisaks sellele hakkasin käima ka jõusaalis.

Tänu aktiivsele tegutsemisele, paistsin silma oma töökohal ja mulle pakuti kohta kontori toolil. Täna on mul võimalus kaasa rääkida ja aidata ettevõtte arendamisel. Tegelikult on mul olnud aastaid lisatöö ka nädalavahetuseti . Just, mul on ametlikult kaks töökohta ja kui keegi väidab, et see pole mingi elu, siis väidan vastupidist. Aega leidub kõige jaoks, kui vaid oskad, tahad ja viitsid planeerida. Kõige lihtsam ongi leida vabandusi. Üsna mitu aastat olen tõmmelnud nii, et mul on olnud nädalas 1 vaba päev, vahel sedagi mitte. Aga ma ei virise. See kõik on olnud minu valik ja eks sellel kõigel on olnud ka ohverdused ja palju õppetunde, ning oma hind. ”Kooliraha”olen saanud maksta omajagu aga see kõik on olnud seda väärt…

Minu eesmärgid: Eks ikka koguda tarkust läbi kogemuste ja jõuda finantsvabaduseni enne pensioni iga. Kindlasti tahan proovida ka kätt ettevõtluses ja tegeleda tulevikus sellega, mis mulle meeldib. Selleks tuleb aga vaeva näha ja pingutada.

Lõpetuseks viskaks mõne tarkuse tera ka…

”Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb… ” no siis tuleb jõukus ka! Ega niisama passides diivanil ja lotopileti kaste läbi kriipsutades võid olla mureta, et sinu rahaprobleemid ei lahene, vaid süvenevad.

InvEstor S.